Väide "happeanhüdriidid on happelised oksiidid" on konkreetses kontekstis täpne. Happeanhüdriidid tekivad hapete dehüdraatimisel, samas kui happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, tekitades soolasid ja vett; kontseptuaalselt ei ole need kaks seega rangelt samaväärsed. Anorgaanilises keemias tekivad happeanhüdriidid tõepoolest hapete dehüdratsioonil-ja valdav enamus neist on oksiidid,-nii et selles valdkonnas võib neid kahte terminit käsitleda samaväärsetena. Orgaanilises keemias ei ole aga paljude orgaaniliste hapete dehüdratsiooniproduktid oksiidid; näiteks äädikhape (CH3COOH) dehüdreerub, moodustades äädikhappe anhüdriidi ((CH3CO)2O), mida definitsiooni järgi ei saa klassifitseerida happelise oksiidina.
Tavaliste hapete happeanhüdriidid:
- H₂SO₂ → SO3
- H₂SO₃ → SO₂
- H₂CO₃ → CO₂
- H3PO4 → P2O5
- HNO₃ → N2O5
- HNO₂ → N2O3
- CH3COOH → (CH3CO)2O
- H3PO3 → P2O3
